Teach me how to say goodbye...

Päev otsa on mu playlistis ketranud Rihanna - teach me how to say goodbye... überkaihv laul.

Alustasin öösel lugemist raamatuga "Nukud ja õunad" Grete Kutsarilt. Tegemist on 1990.aastal sündinud tütarlapse esimese romaaniga. Minus ta eriti mingeid emotsioone ei tekitanud... Või siis ma polnud vastavas tujus. Aga läbi ma ta lugesin... Nüüd alustan Jeremy Clarksoni raamatuga "Tule taevas appi".
Homseks on vaja õppida, aga lugesin aind materjali läbi, loodan, et libisen sellega kuidagigi läbi...
Tahaks juba puhata... Eelkõige suve. Minna trippida ja jäta argipäevamured kuhu iganes... Kõrini on juba sellest talvest, väljas on sulle garanteeritud märjad jalad. Jah öelge nüüd et kummikud... Aga nendega vast marulibe ka juu...

Väss on ka peal. Kahte tikku oleks vaja et silmalausid üleval hoida...



This entry was posted on pühapäev, 28. veebruar 2010. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0. You can leave a response.

3 Responses to “Teach me how to say goodbye...”

  1. Liis2. märts 2010, kell 12:22

    Kaas on vähemalt kena raamatul. Kuna me oma teosed üllitame üldsegi? :D

    VastaKustuta
  2. 12345667896. märts 2010, kell 17:07

    Me ülistame nad siis kui surnud oleme:D surnud tegelaste teosed muüüvad ju paremini :D

    VastaKustuta
  3. Marianne16. aprill 2010, kell 15:58

    Olen ka lugenud seda raamatut.. aga ma olen lugenud niii palju raamatuid, e ma ei mäleta kindlalt selle Sisu.. kas see oli see, et tüdruk kondas mingisse imelikku linna ja seal baaris kus ta oli töötas mingi mehhanism? Mingi eit:D
    Või oli see lugu, et eit rändas mingist ajast, ma ei tea kuhugi ja pärast tagasipääsemiseks pidi mingi imelikku teed pidi minema?

    VastaKustuta