30.aprill sai minu silmatera 7-kuuseks. Hommikul kui ärkasime, küsisin talt: "Kaur Morten, nüüd oled sa seitsmekuune, kas sa üllatad ka täna emmet millegagi?" Terve päev aga tagurdas ta edasiminemise asemel ja ainult jonnis (hammaste tõttu). Kuni õhtul mu ema ütles:"NÄGID? ROOMAS!" Ja taaskord mõtlesin, et keegi nägi jälle enne mind. Ja natukese aja pärast nägin ka mina seda ilmaimet. Praegu teeb ta seda muidugi arglikult aga usun, et nädala-kahe pärast hakkab ta pointile pihta saama ja siis muutuvad tempod kiiremaks.
Eile näitasin Skype'is Halarile ka kuidas Kaur Morten edasi läheb. Enim motiveerivad teda - läpakas ja Ipad. Kõik, mida ta tegelikult puutuda ei tohi.
Kuna meil oli videovestlus Halariga, siis Kaur Morten tundis issi ära ja siis läks jutuajamine kohe lahti. Viimase paarinädalaga on ta hakkanud meeletult lalisema - papapa ja emm... Teine rumal komme on tal põristamine, niiet terve ilm on tatti täis.
 |
| Maal Halari ema juures. |
 |
| Kaur Morten ja sugulane Ottomar |
 |
| Kaur Morten ja sõbranna Diandra |
 |
| Kaur Morten kiiku nautimas. |
