Kunagi kui minu Kaur Morten veel tilluke oli (mitte et ta nüüd mingi kahemeetrine oleks) siis sõbranna laps ajas juba varbaid omale suhu ja ma ei jõudnud ära oodata, kuna Kaur seda tegema hakkab. Nimetage mind või friigiks aga see tundus lihtsalt nii armas... Ja täna mängisin Kaur Morteniga voodi peal ja ta ajas oma varbaid suhu. Mõtlesin et meil jääb see asi üldse vahele sest ta kasvas aina suuremaks ja vanemaks - tundub juba mission impossible. Ja siis ma karjusin õnnelikult: "Halar issand, Kaur ajab varbaid lõpuks suhu..." ja siis tuli vastuse: "Ta tegi seda juba eile..." Milline pettumus, alati olen mina näinud uusi oskusi ja siis Halarile Norra uudist teatanud, et Kaur tegi nüüd seda ja toda. Ja ma polnudki enam see ESIMENE.
Paistab, et Kaur Morten on endale uue lemmiku leidnud. Kui Halar kodus on tundub, et elu tema süles on palju päikeselisem ja lillelisem - minu süles on torm ja ikaldus.
 |
| Mähkmed on sellepärast tagataustal, sest me tegime Kaur Morteniga mähkmesadu. |
Kaur on nõus rahus minuga ainult sellepärast koos olema, sest Halar hakkas Kaur Morteni tuba tegema aga kuna tuba oli nii palav siis kahjuks meie Karupoeg Puhhi fototapeet seina ei jäänudki. Niiet homme uus katse. Täna mõistsin muidugi, et Halaril on minuga vist ikka väga raske. Eile tegi ta talvepuid, niiet täna on terve keha justkui ihunuhtluse üleelanud ja mis mina tegin? Vingusin, et ta võiks Kauri toa valmis teha. Vingusin, et me võiks linna shoppama minna. Ühesõnaga me võiks täna räigelt rabeleda.
 |
| Ei tea, kellelt Kaur need ilusad sinised silmad on saanud?? |
