Kuskil 7 päeva peale minu viimast postitust saime Halariga üllatava kuid hea uudise osaliseks - meist saavad lapsevanemad. Kui esimest korda arstivisiidil käisin oli rasedust 5+1. Ja muidugi nägin ka ultraheli pilti, muidugi aru sellest midagi ei saanud. Kõige hirmutavam asi selle juures oli minu jaoks vanematele rääkimine. Kartsin mingil määral, et äkki vean neid kuidagi alt või ma ei tea. Õnneks kõik laabus väga ilusti ning nad oli väga õnnelikud.
Kuskil paari nädala pärast hakkasid mul rasedarõõmud - iiveldamine, iiveldamine ja veelkord iiveldamine. Kord mainis ka perearst, et kui nii jätkub pean minema haiglasse tilgutite alla. Samuti jäi minule arusaamatuks miks kutsutakse seda "hommikuseks iivelduseks", kui minu jaoks toimus selline enne magamaminekut mao tühjendamine.
Uurides, kuidas mu enda emal selle kõigega oli sain teada et temal midagi sellist polnud... Halari emaga rääkides oli temal samamoodi kuni kolmanda raseduskuuni, ehk siis sinnani kus seisan praegu mina. Mind üllatab iiveldus mõni õhtu siiani.

18.märts kui meil täitus Halariga 3 aastat käisime ka esimesel ultrahelil, mis tehti kõhupealt. Muidugi tahtsime me ka pilte, mille hind minul isiklikult lõi suu lahti - ~26€ 2D pildid ja 3D pildid ~38€. Halar otsustas siiski piltide kasuks. Kuna meie beebi oli väga häbelik algul siis ta arstitädil pilte teha ei lasknud, liigutas ennast liiga palju. Siis aga otsustas endast lasta pilte teha ja seisis natukene aega paigal, siis otsustas aga modelli mängima hakata ja keerutas end imeliselt (nagu arst ütles). Saime väga palju pilte 2D, 3D ja 4D pilte ja seda ainult 26€ eest.

Olen juba 5,5cm pikk ja 12+1 nädalat vana.

Saime teada ka oma tähtaja 28.september ja 01.oktoober. Arst pakkus ka võimalusi erinevates uuringutes osaleda, olin nõus sest mis mul ikka kaotada on. Üks oli mingi küsimustik ja teine oli downi-sündroomi mingi uuring. Ämmaemandaga on mul minuarust väga palju vedanud.

Olen proovinud ka uurida Halari emotsioone aga noh mehed on tunnete kohapealt alati nii kidakeelsed. Muidugi on ta õnnelik seda on ta öelnud. Ja näiteks kui olen kärusid vaadanud siis ta alati ütleb sõna sekka ja on ka mainind et tema mingit koledat käulat ei osta lapsele.

Nüüd ootan mina vähemalt, et teada saada kas poeg või tütar. Muidugi pole sellel vahet aga tahaks juba nii asju ja riideid osta. Elevus nii suur.

Muidugi on tekkinud ka palju tarku inimesi meie ümber, kelle arust elu saab läbi kui saad lapse. Igalpool jääb käimata ja asju hakkad ka ainult lapsele ostma ise istud oma vanade asjade keskel. See on muidugi kõik naljapakkuv aga las inimestele jääb oma arvamus.