Täna on peal meeletu laiskus. Pole viitsinud ennast isegi liigutama hakata arvestades seda et olen üleval olnud 2 tundi. Tegime enne Tallinna minekut Jõgeval peatuse Maxima poes, sest mõtlesime et ostame endale süüa, sest olgem reaalsed me jõuame alles kuskil pool 3 tagasi koju. Noo krõpse ja limonaadi/energiajooki just söögiks väga ei nimeta...
Tallinnas mõtlesin, et nii hea oleks kui Halar ka koju tulnud oleks aga ei, pean teda veel pääääris kaua koju ootama. Aga õnneks on see hea, et seekord tahab ta nii koju tulla, et saab kaks nädalat kodus olla, mitte nädal. Sest ütleme nii, et inimest poolteist kuud oodata ja siis nädal aega ainult koos olla on natukene juba mõnitamine/õrritamine.
Tagasiteel panin Eneri poisi rooli... Miks? Sest mul pole öösel metsloomadega just KÕIGE paremad suhted. Olen alla ajanud jänese ja kähriku. Jänes põhjustas mulle eluaegse trauma ja muidugi shoki ja tahtsin ma et auto terveks jääks. Pealegi kui ükskord öösel Halariga Tallinnast tulime seisis keset teed põder ja kui jänes/kährik autol võib olla stange ära lõhub siis põder võtab natukene suurema ampsu.
Koju jõudsime meie Kertuga pool 3 läbi midagi. Enne aga viisime Eneri ja Dima Jõgevale ära. Koduteel arutasime Kertuga oma suhete probleeme. Naljakas meil on samad probleemid, natukene teise süžeega ja erinevate nimedega ainult. Ei tahaks küll mehi halvustada aga tegelikult ei saa nad enne aru kui valesti nendelihapallid käituvad kuni ise samas olukorras lõppude lõpuks on...
Hakkan ennast nüüd ikkagi liigutama, kaua ma saan ikka laiskuserežiimil olen.
