E,T,K laabusid tavaliselt. Või noh kas just rutiinselt aga nii öelda pisimuutustega.

Neljapäev olin selline nohiklane, et käisin koolis. või no tegelt ma käisin ETK ka. Aga ma pidin seda lihtsalt mainima, et kõike detailselt rääkida... Nii. Enivei. tulin siis koju ja siis natukene olin ja hakkasin bussipeale sättima, sest et mu isa oli selgelt öelnud, et tema ei vii linna, ta võib pärast järgi tulla. A oops, ma läksin Äksi gümnasisitide peole. Eiei, ma pole gümnasist, ma olen vist vilistlane... kas ma tohin end vilistlaseks kutsuda kui kümnendas lahkusin? no teeme hetkel nii, et tohin. Igatahes... lõpuks viis isa mu ikkagi linna. Jooksin (jah jooksin) New Yorkerist läbi ja ostsin ruttu omale pluusi, et ilus olla ikka. Ma käisin väga ruttu ära... Ja võtsin suuna Liisu juurde. Seal nad siis ootasid mind (ma loodan et ootasid ja "nad" all ma mõtlen Liisut ja Krixi). Algul muljetasime niisama ja võtsime väiksed joogid.

Ma päris detailideni teid ei vii... No mingi aeg me jõudsime Äksi. Ma nüüd räägin ühe jutu et te saaks aru tegelikult ma pole kuri inimene. Liis soovis kõrt ja ma läksin sellepärast näppudega Ginipurgi sisemusse, nii et näpud verised (mida ma muidugi ei märgand ennem kui keegi ütles et pluus ja püksid verised ja nägu ka). Riskin verehinnaga. Nüüd teid kindlasti huvitab kas ma sain kõrre kätte... *trummipõrin* ... jah sain küll! WII!

Siis ma muidugi mängisin et minestan ja nii viis korda. Aga meil on Liisuga vähemalt vahva. Jumal tänatud et Lembit pilte tegi... Ma nimelt ei teadnud et mul vähe peal mäluauk oli. Tõsiselt ma ei joonud palju ega midagi... Jõin täpselt nii palju et hea tuju sees oleks.

Leppisime Liisu ja Kristjan-Mikuga kokku, et pidu peab kordama... no tegelt ka peab!

A ja oma vanematega olen ma ka tülis. See kõik juhtus lihtsa asja pärast. Ei läinud üks päev kooli vaid Eneri juurde. Perekonnatuttav muidugi helistas ja kaebas põhimõtteliselt. Ja nüüd on mu vanemad mu peale niiii solvund, mis mulle muidugi nalja teeb. Ma olen 19 ja pean ikka aru andma nagu 11 aastane. Ema suutsin vähemalt ma paika panna. Ütles mulle: hea küll ideaalne inimene.

vastasin: ma pole ideaalne. teie tahate minust ideaalset inimest vormida.

Neile ei mahu pähe, et inimesed valetavad, või noo nende silmis ainult mina. Neil oleks küll viimne aeg roosad prillid eemaldada.

tsjääääoka!