ajake on päris mõnusalt juba möödunud. Übergreit on see, et mõistsin et kui vähe on mul tegelikult selliseid inimesi, kellele kui traati tõmbad või ühendust võtad , nad tulevad sinuga sõtta/peole/ välja ...
No at least mõnedel pole sedagi.
Viimase ajal on hakkanud tegelema vähehaaval kunstiga ja midagi aretada üritanud. Kunagi olen ma vast nii hea, et saan oma unistuste korterisse midagi ilusat disainitud ja selle seinale riputada.
Nii unistan juba oma korterist, kuhu saab vahepeal maailma eest peitu pugeda nii, et sa ei pea kellegagi suhtlema või midagi... me like it.
Teisipäeval käisin kamraadiga Eesti Vabariigi sünnipäeva vähesel määral tähistamas. Jäin enamvähem rahule peale selle et ühes saalis käis räme "ajukloppimise muusika"... Ja tõesti panin tähele seda, et osadel inimestel puudub tõsiselt riietumismaitse... No kui sa oled natukene täidlasem ei tasu selga panna riideid mis hoiavad sulle rohkem ümber kui nahk ise. Või kui sa oled ülevoolavalt täidlasem ei tasu panna kummiga riietust kust sul volt ülevoolab ja sinna peale boolerot panna, ja siis see voldike paistab sul täpselt pluuse ja boolero vahelt välja. Märkasin ka seda, et miniseelikutes/minikleitides neidudel kaob igasugune eneseväärikus ja nad istuvad jalad laiali nagu mehed. Riietud nagu naine, siis käitu ka nagu naine.

