Üldiselt ma vihkan kui mulle valetatakse. Mitte üldiselt, vaid ma vihkan seda KOGUAEG, erandeid pole. Usun, et tegelikult vihkame me kõik, kui meile valetatakse, aga siiski me teeme seda. See on nii automaatne värk. Oma naha päästmiseks me valetame, et teistele meeldida me valetame jms. Kuid miks me oleme siis nii vihased, kuid meile valetatakse? Täielik arusaamatus minu jaoks.
Hiljuti oli mul kokkupuude sellise situatsiooniga. Tegelikult üsna paar päeva tagasi. Võib-olla kui seda nüüd praegu lugeda siis olukord ise on nii naeruväärne, aga asi on põhimõttes. Nimelt sõbranna "sebib" ühe poisiga. Ja kui ma temalt küsin kas on NII vastab ta mulle EI. Aga ma ju saan ise kõrvaltvaatajana aru, milleks siis valetada? Milleks valetada asja, kui asi on niigi kõrvalseisjale selge?

Müsteerium.

Mul oleks veel tänapäeva noortele inimestele veel küsimus: KUS ON TEIE VIISAKUS? Olen paar päeva väga palju linnas ringi liikunud. Ärge nüüd arvake, et ma muidu 24/7 toas istun. Lihtsalt ei ela ise linnas, ja alevikus pole ju ühistransporti ja väga suurt massilist liikumist, kus saaks oma viisakust ülesse näidata. Igatahes kuna viimastel päevadel palju linnas liikunud siis olen märganud tänapäeva noorte ebaviisakust.
Näiteks eile sõitsin ma ema tööjuurde linnaliiniga. Bussi tuli noori ja pensionäre. Muidugi sättisid noored end istuma ja pensionärid pidid vaatama kuhu seisma saada. Äärmiselt häbematu oli üks 16-aastane. Tema kõrvale seisis vanaproua, kellel oli ilmselgelt näha soov istuda, sest vanainimesele pole seismine ju väga meelt mööda ( teate seda kindlasti oma vanavanemate järgi, kui koguaeg igaltpoolt valutab). 16-aastane aga ei teinud teist nägugi vaid jätkas oma i-Phone'ist muusika kuulamist. Et ei tekiks nüüd küsimust, et miks ma ise istet ei pakkunud, siis ma seisin juba püsti. Kui mina bussi sammusin siis tuli ka palju minust vanemaid inimesi ja läksin kohe seisma, et nemad istuma saaks. Ja pealegi ma suutsin oma istumised koolis ära istuda.
Kui täna õega koju sõitsin, siis rääkisin temale ka, kuidas mulle ei meeldi veel inimesed, kes ostavad omale pileti (Üks pilet ühe inimese kohta) ja siis bussis istuvad ära ja kõrvalistmele panevad oma koti. Sa ju maksad ühe koha eest? Olen mõelnud, et kui ma peaks kunagi minema bussi kust istekohti pole, sest osad on oma kotid pannud kõrvalistmele, läheks nende juurde ja küsiks: palun näidake oma piletEID. Ja kui näidatakse ühte, siis küsiksin ka kotipiletit.

Sellepärast ei meeldigi mulle ühistranspordiga sõita. Ainuke koht, kus võib leida sellist julma ülbust. Ja mulle ülbus ei meeldi, ükskõik kuidas ta ka ei väljendu. Ole lahe kui tahad, aga ära tee seda teiste arvelt.