Servus.
Ilmselt ei põle teist keegi seda postitust lugemagi, AGA las laps kirjutab. Kunagi kui vanaks jään, ei pea ma lapselastele rääkima mis vanaema korda saatis, vaid annan neile oma blogi aadressi.
1.juuli kolmapäev. Picture it, Tabivere 2009 two girls with cameras on football stadion. Filming FC TABIVERE and FC Flora match. Üks neist olin mina, teine Liis. Oi me olime ägedad. Veel ägedam oli hommikul kell 8 ülesse ärgata ja siis teada saada, et aega läheb ja kella 12ni üleval tiksuda. Ok tegelt ma jäin teleka ees uuesti magama. Jah Liis polnud selles süüdi. Igatahes äge oli. Mulle meeldis. Õhtul käisime ka klubis"tähistamas". Aga võibolla saime meie selle mõtte tähendusest valesti aru. Arvasime, et terve tiim ikka, aga aind neli tükki. Järgmine kord teame.
2.juuli neljapäev. Ärkasin ja logisin messengeri. Kui tuleb nõbu Ave ja küsib: tead juba? ja siis mu väike maailm varises. peagi helistas ka isa ja ma ütlesin: ma vist juba tean... tädi meida on surnud. Paps vastas jaatavalt ja ütles ka surmaaja. Muidugi olin ma shokis, aga teame kõik, et see oli parem kui jääda "elavaks laibaks".
Vahepeal ei toimunudka midagi, kuni ühel päeval Kertu juures väike istumine oli. Leian, et sellised istumised on alati põnevamad kui suured peod. Teatud väike grupp inimesi, ning väike istumine väikeste jookidega ja "maailmaasjade arutamine". Maailmaasjade all mõtlen ma elu.
Väike muusikaline vahepala:
KERI HILSON - STRONGER
KERI HILSON - STRONGER
