Käisime Liisu (naisega) eile Palamuse Suvepeol. Ma võin ausalt öelda, et pidu polnud päris see, mida ootasin. Okei rahvast oli ilmaga võrreldes ikka palju, aga midagi jäi nagu puudu. Esiteks oli kutsutud esinema mingi Cherryland - mitte minu maitse bänd. Andeksi, kui kedagi muusikamaitselt solvasin. Kuna õde tahtis ilmtingimata olla peolõpuni, istusime Liisuga viimased tund (tundpool) autos ja ootasime.

Peost võin tuua paar pärlit:


* Mingid kutid üritasid minu kaela oma viina määrida kui ment küsis. Aga kui autost välja tulin, rääkisid ausalt nagu on.


* Mingi meesterahvas tuli peol minu juurde ja küsis: KAS SINA OLED SKYPLUS JÄLITATAV?


* Mingi jorss seisis minu ja Liisu vahele ja keeldus sealt liikumast ja seisis nagu puupakk paigal.

Kodu jõudsime muidugi mingi kolmveerand nelja paiku. Ja tõmbasime magama ära.


Hommikul ärkasin üheteist paiku. Liis vana unekott, pani muidugi üheni välja. Vaatasime temaga Oksmaa videoid ja veidi parodeerisime ka teda. Siis tutvustas tema mulle erinevaid laule ja mina talle. Kolmveerand nelja paiku tuli Liisu buss ja saatsin ta ära bussi peale.


Ise tulin ka otse koju, aitasin emal natukene süüa teha, ning siis hakkasin sünnipäevale minekuks sättima. Käisin nimelt nõo sünnipäeval. PALJU ÕNNE MU POISS!



Täna hakkas minuga muideks rääkima inimene, kellega ma polnud kaks kuud rääkinud. Õigemini hakkas ta seda eile õhtul, aga kiirustasin ju kohekohe peole. Igatahes ma arvasin et ta on mu ära unustanud, sest mina olin teda küll ju peaaegu unustamas. Igakord kui ta nime nägin messengeris tekkis selline äratõukav tunne, või no tunne, et ei taha temaga rääkida. Sest viimati oli ta suhteliselt ülbe ja mulle selline asi ei meeldi. Samas kui temaga rääkima hakkasin oli see tunne kadunud. ühekorra veel hüppama hakkab siis on finito babiito ka.

Tahan seda pilti nagu maalina oma toa seinale. Oi kuidas tahan.

This entry was posted on pühapäev, 26. juuli 2009. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0. You can leave a response.

Leave a Reply