Tegelikult pole mul hetkel üldse tuju midagi kirjutada, rääkida, mõelda. Aga samas tunnen, et võib-olla kui end sõnadesse panna hakkab kergem. Proovin.

Natukene minu eelmise nädala tegemistest siis:
Kolmapäeval (10.juuni) käisin ma sõbranna pisikese sünnipäeval, kes sai aastaseks. Sünnipäev venis muidugi poole üheni öösel.
Käisime klassiga 11.- 12. juuni (2/3 klassiga) Hiiumaal. Äratus oli varahommikul kell 5:00, ning arvestades, et ma alles pool üks magama sain oli see äratus minu jaoks raske. Esimesel päeval vaatasime üle Kõpu poolsaare, mingi poolsaare veel ja siis matkasime läbi ka Rebastemäe matkaraja. Peale seda suundusime oma telkimisplatsile, mis asus tegelikult väga ilusas kohas. Mereni oli mingi 10 m ainult, ilmselgelt veetsime mere ääres suurema osa ajast. Õhtul (võib lugeda ka öösel) istusime lõkke ääres. Kui kõik teised kusagil kahe paiku magama läksid, siis kolm kanget - mina, arvu, egert - saime alles pool neli. Äratus oli üheksa paiku. Ilmselgelt kujunes ka see ärkamine raskeks.

Teisel päeval käisime läbi Tahkuna tuletorni, mingite punkrite värgi, Kärdla linna, Ristimäe ja mingid kivid. Koju jõudsime muidugi alles 9 läbi õhtul natukene. Aga see ei takistanud minemast veel Palamuse peole. Sealt sai ka magama alles pool 4.
Laupäeval käisin ma veel Siku sünnal, kus me Krissuga naerust pooleks olime minemas. At least oli meil väga lõbus. :)
JA LÕPUKS PÜHAPÄEVAL sain ma ennast alles korralikult välja magada.

Üleüldiselt vihkan ma ennast. Olen aru saanud milline jobu ma viimased kaks - kolm aastat olnud olen. Oma võimalusi ainult rikkunud. On mul vaja olnud olla mingi mõttetu pubekas, kes lollused ja muu p*** esikohale seadnud on? Elu on hetkel küll nii fcked up, et hoia ja keela. Tahan ära minna.