Kogu selle jõuluhullusega avastasin ma ainult ühte asja - mulle ei meeldi jõulud. Ei tegelikult jõulud meeldivad, aga inimesed, kes kaubanduskeskustes lämbumistunnet tekitavad ei meeldi. Ma usun, et see aeg, mis ma seal oli sõtkuti mul vähemalt 5 korda varvastel. Õhku hingamiseks polnud ammugi. Mis mõttega paanitseda? Arvate tõesti, et kui jätate kellelegi paki küünlaid või kruusi ostmata hakkab ta lakkamatult nutma? Uskuge mind neile piisab ka sellest, kui te lihtsalt külla lähete ja häid pühi soovite (ka ilma kinkideta).

Aga see selleks...

Mul on ka veidike rõõmsamat juttu, nimelt sain ma teooriaeksami tehtud, ja nüüd on sõidueksam jäänud teha veel ja siis vol´a mul on juhiload käes...

Ja varsti tuleb ka aastavahetus (ainult 4 päeva veel). Tänu sellele avastasin ma ka inimesi, kellel ma tõesti meeles püsin ja kes ikka muretsevad minu pärast, et ma ei peaks kodus istuma sel ööl. Vot on sõbrad! :)

aga pühadest üleüldiselt... hm. olin muidugi oma perega pühad, külastasime vanaema, kes kõriauguni täis söötis. peale seda läksime tädi juurde, kus oli siis väike pühade veetmine sugulaste ringis. seal külastas ka meid jõuluvana, kes oli ikka väga kõhnake. isegi väiksed küsisid, et miks jõuluvana nii peenike on. onud ja isa naersid et teda on ka majanduskriis mõjutanud. ja nüüd peale pühi on kommi pikemaks ajaks.

Gaash! ja häid pühi neile kellele seda soovinud veel pole.

aga, ma ei tea siis,
püsige terved ja värki, sest et varsti juba kooli ju tagasi,
k.

Uus silmarõõm meil Liisuga. (liisul muidugi nende ühiste huvide pärast).