Love’s a lonely road sometimes .

Oeh ma näost punane, käisime eile Ketyga solaariumis ülepikaaja, jumet on, jumet on. Varsti peaks isa koju tulema, tal muideks täna sünnipäev ka. :)

Homme veel viimast päeva kodus ja siis esmaspäevast kooli. Täna võiks midagi juhtuda, igav on muidu. Tõsiselt igav.
Õde on viimasel ajal hakanud mu asjadele hammast ihuma - eile tahtis pusa minu oma (ei saanud), täna rottis mu käekoti ära. Ei kujuta ette mis ta homme ette võtab.
Igatsustunne on ka peal. Tõsiselt suur igatsustunne.


By sharing this moonlight and the tears in my midnight cry I need to hear you.

This entry was posted on neljapäev, 11. september 2008. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0. You can leave a response.

Leave a Reply