Niinii... ülepikaaja üks väikse sissekanne siis. Ma vabandan kohe, et pole kaua aega blogind - ma kas olen laisk või mul polnud aega. Igatahes minuga pole midagi suurt juhtunud. Peale selle et tegine end tuttavaks ühe pahega.
Paaril päeval oleme ikka Eneriga dringitanud aga see ka kõik - ikkagi varsti algab kool.

Käisimegi täna koolimajas. Sinna kõndides naersin Enerile, et vaata praegu lähme naerunägudega aga järgmine nädal ei ole me sugugi õnnelikud. Rebisime paari õpsiga ka kildu ja võtsime oma töövihikud ja tulime tulema. Aitas küll meile.
Aga põhikild oli see et ma sain alles nüüd oma tunnistuse. Klassijuhataja nagu küsis: "Kas sa oma tunnistust ka tahad?"
Mina: "Ei!"
Klassijuhataja: "Miks?"
Mina: "Sest seal jubedad hinded."
Lööb mu tunnistuse lahti: "No näita mis siin jubedat on..."
osutasin oma kahtedele (mida oli kuuus!!!)
Tema: "pole ju midagi hullu..."

Eile magamaminekut küsiti mult "KUIDAS SA SAAD SELLES KINDEL OLLA KUI SA NII TIHTI PIDUDEL KÄID?" Seda öeldi mulle sellepeale kui ma oma laupäevadest rääkisin ja temale mitte haiget tegemisest. Ja tal on õigus. Kuidas ma saan kindel olla selles? aga tema nimel ma loobun ükskõik mis peost, kui ta palub, ta on seda väärt. Ta teeb mind õnnelikuks ja mina tahan teda õnnelikuks teha. Ma võikski teda kiitma jääda aga teie ajakokkuhoiu mõttes ma ei tee seda.

Pean kell 10 ärkama, et linnas sõbrannaga kokku saada, seega lõpetan tänaseks.

ciao!